Ansprache von Johann Frank, Westerländer Biike 2003

Flami ap - Biiki fan Söl!
Sa tjen wü dit j öl
Tö iaren fan Söl,
Üs gröötnis fan strönj
Fan lönj tö lönj!

Helig ual jöl, üüs Biiki fan Söl,
Bren Dü en ]jucht, üs Dü altert heerst dön,
Dat wü uk teenk, alhur wü uk sen: Söl es üüs ain, diar leeng wü dach hen!
Warel es gurt, üüs tiren sen kuurt,
Let üüs da lööwi fuarfaarens uurt:
Sölring üüs uurt , en Sölring üüs wiis
Skin üüs döör winj en weder en diis
Ljucht Dü, üüs Biiki, warem en klaar,
Ljucht üüs üt tiren sa junk en sa swaar!
Let üüs da lööwi, glemen üs jöl,
Oler forgung skel't Biiki fan Söl!

Lef lönsliren, lef fiinjer en lef freemern!

lk grööt juu altennaal üp dös inj en wenski en gur fomiaak!

Biiki! Nü stuun wü weder - üs ark jaar - jir töhop en luki iinön dit jöl - en taachten gung döör't haur. Taachten om, hurdeling skel't fiider gung me üüs - me üüs ailön, en me di warel?

Wan't om üüs, di Söhing liren, en üüs Stadt en üüs ailön gair - haa ik sörigen, dat wü me üüs Sölring aart en wiis en üüs spraak sa litjem önergung! Ik lüv, wan'm jens diar eeder fraagi wil - diar sen wes litjert üs tiin percent fan al'dös liren, diar jir forsaarnelt sen - dan mi forstuun ken! En ik sii: di skil haa di Söhing salev! Al tö maning haa't forsümit, me jam jungen Sölring tö snaki! Wat es di grün diartö?

lk weet noch, wat maning fan juu sii: Jaa, ön skuul, diar faa ja wes fortröt - en, min wüf es ek fan j ir - en j it wat. lk sii: hat wiar laihair! Üüs jungen kür dit aliksa, üs wü liir, dan me tau, of trii spraaken apwuksit sen! En jen diil staant fast, di jungen fan deling sen ek en betgen tumpiger üs wü dit wiar.

Hat es en j amer, di ualen, üs Hanj i Hoeg, fortiari jam, Om wat tö dön fuar üüs spraak, en jir forkumt di Biiki tö en gurt stochai me freeten en süpen - Fan en dai fuar bisening es en "event" uuren, om freemern jir hen- tö tii en om Umsatz tö maaki!

lk sen ek seeker of dit, wat ik jir dö, en help en stöt fuar üüs spraak es, man 1 ken mi dit jaa jens fortel, wan 1 meen ik wiar bluat en ual kwiss-iars.

Ön di forgingen j aaren haa ik altert om biaren, dat diar hoken üders jit di Sölring prödj ii hual kür - of skül. lk stuun j ir dit trötainst lop en mi teenkt, hat kür noch wiis!

Üt di Stadtvertretung gung ik nü üt, om dat ik altö ual uur - dit j it: diar es nemen muar, diar Sölring snakit ön dit gremium! Sa für es't kemen! Wat es dit da: sen di weesterlöning Sölring altö lai, of sen ja bang?

En - om Juu wat tö dö, dat 1 wat tö biteenken en tö aurliien haa, wel ik en bet wat snaki om en artikel, di Jens Mungard ön dit üp di 20st Febrewaari 1935 ön di Sylter Nachrichten skrefen heer. Hi skreft aur Pidersdai en Büke dit:

Di wiis, Büken ap-tö-stakin kurnt üt ual germanisch tiren, üs di Römer di Lirnes begt haa, diar haa di Germanen, om di naibern tö alarmeri wan diar wat ön di locht liar, di Biiken - of Baaken - tjent. Ein ken dit sa düüdi: hat wiar en signal wiis, di Biiken skül üüs en signal wüs: Liren, üüs spraak, üüs aart en wüs staant üp spöl! Wan wü altermaal. ek üp-pasi, gair üüs Sölring aart en wüs forleesen! En ik haa aangst - hat es al' sa für!

Eeder ual wiis skül di skeepen tö di 12st Marts (Gregors-dai) siil-klaar wiis en ofstair gung - diar fuar - skül hol j it üw di tir di "Wunter-Thing" hölen uur, om dat bi di " Sommerthing"' ( uk "wüfhaur-thing") di miist karming ofstair wiar. Bi di Thing waar - üs'm sair thing-for-leesen, dit jit, diar waar ali foranderingen ön di giminden, alis wat forbüren wiar en ali rochts-saaken of-hanelt.

Sa her't jer en hiil üder sen, töhop tö kurn üs deling. Maning sörigen, dan üüs fuarfaaren her, haa wü ek muar. Jam stön wes maning lop dit weeter önt hüs, man üüs sörigen sen ek sa für diarfan: Ja kür j am aalermiist, en arken wust fan di üder - en deling stuun wü twesk al di freemer mensken en forlees üüs ain liren üt di aagen!

Bi di gileegenhair maat ik Juu biar: lees jens di dechtings fan Jens Mungard, di boker ken ein faa ön Sölring Friining - en ja sen dit j il wiart - en I faa lest, Juu me üüs spraak tö bifaati!

Mi kumt ön hai, ön Kairem haa ja't hen fingen, dat diar niin saal frii es fuar di C.P.Hansen-Pris - ön dös jaar! Ön dös jaar es di 200st berensdai fan Christian Peter Hansen!

Fuar en jööl-marker es di Friesensaal al'fordön! Di kommerz wagt muar üs di kultuur! Sa für es't kemen! En ik taacht jit altert, ön Kairem kür sok ek pasairi! Man, sa es dit, wan diar alerweegen bluat freemern set, hur wat tö bistemin es. En dit es ek bluat ön Kairem sa, sa es dit aliksa jir bi üüs!

Üp di 12st Februar heer üüs bleer, di "Sylter Rundschau" weegit, hur fuul ja fan üüs Sölring liren en lefen weet: diar haa ja di friisisk klöören biskrefen me: blaurot gelb - diar es mi dach dit bleet tö haur stiigen! Diartö kumt mi wes jit wat iinön haur! Ein ken sii, ja weet dit ek beeter, ja ken nönt diarfuar - man skil haa wü salev: nehmen sair wat diartö, wan ja üüs bihandli üs en ker fan exoten, dan ütsterewi, ofja wel of ek!

Sölring liren - teenk diarom: en folk, diar sin fuarfaaren auriit en auriit fan hur'r kumt - gair me seekerhair öner. En wel I Juu jungen sok öndö??

Hur ik hen Wir, üp di fraag, of itüüs Sölring snakit uur - kumt di swaar: dit ging om di tir ek, om jen aalemdiil ek fan jir wiar, of Min Sölring kür - diartö ken ik bluat sii: wü altermaal haa dach uk dütsk liirt - uk wan itüüs gurniin dütsk snakit uur! lk kum tö min ual wensk: snaki me juu jungen Sölring - 1 dö jam dach en gifool!

Sa, I Sölring liren, nü wel wü teenk om ali danen ön di warel ombi driiv en üp dös dai om jar itüüis en dit ailön teenk en wes hol j ir bi üüs wiis maat!

lk wenski dat üüs ailön gur aur dös swaar tir kumt - en Juu wenski altertmaal en gur formaak !

Nü sjung wü jit "Üüs Sölring Lön"'