Ansprache von Inge Gieppner-Carstensen, Tinnumer Biike 2004

Biiki 2004 öm Tinnum Borig

Lef Sölring Lönslir, lef Frinjer fan nai en fiir!

Jür staan wä Sätring altermaat,
forsaamelt rik en arem
trinjom üüs Hoog,
üüs Biikijöl,
jir mur üüs Harten warem

Me des Uurter fan Andreas Hübbe bigröt ik juu altermal tö't Biikibrennen 2004. Al danen, der jir Sölring sen en Sölring snaki, brük ik ek fortel, wat dit Biikijöl fuar'en Bidüüting heer. Ön di Loop fan fuul hönert Jaaren heer höm dit langsen anert. Waar fuar hiil ualing Tiren jit Weeden diarme iaret, waas leeterhen de Wunter fortdrefen en om en gur Baricht böören, sa wiar fuar 150 - 200 Jaar dit Biikijöl dit leest Farwel fuar Sölring Karming, Drenger, Brirmaaner, diar ütfan ging tö See, üt tö Grönlön tö Walfeskfang en leeter tö Seefaart üp Hanelsskeepen üt ön di hiili Warel. Wüfhaur en Jungen bleef aliining töbeek, en lung ek ark fan danen Seelir kam aurhaur weder tüs. Dit wiar swaar Tiren en wü ken üüs lekelk neem, dat dit deling üders es. Jit langsen gung fuul jung Liren fan Lön of, ja bliif ek bluat ön Dütsklön, fuulen gung uk deling jit ütfan tö freemer Lönen, sa üs uk fuul Fuarfaaren dit dön haa.

Man medsalef kum muar en muar Freemern tö Söl, maning sjuk en finj jir Aarber en Fomilie en Söl uur jaar Itüüs. Fuar't üder kum Freemern - Gasten üüs wü sii - om jir up üüs dialk Ailön Forhaaling en Sünhair fuar Lif en Siil tö sjuken en tö finjen. Maning nem jir Uuning en uur mesken nii Naibers.

Wü Sölring sen al lung ek muar bluat öner üüs, man dit es di Loop fan di Warel en dit es gur sa. Mi teenkt, Biiki ken wü deling üs en Apfordering nem, iipen en aprocht Mensken / Freemern öntöögen tö gungen, gilik of's jir Uuning nem, Fomili sjuk, of's üt freemer Lönen kum, of's en üder Klöör haa of wan's bluat jir kum, om jir Urlaub tö maakin. Ja brük üüs en wü brük jam. Let üüs danen Mensken sa öntöögen gung, üs dit ual Sölring Aart wiar, aprocht en iarelk me arküder omgung en üüs Mait dö, me arküder tö forlikin.

Sa haa üüs Fuarfuam jam dit wensket, wan ja jer ön Bütlön Fut faati wil en sa hööpi en wenski wü dit uk, wan üüs ain Jungen deling tö Bütlöns gung. Wü skel en wel diarbi ek auriit, dat wü Sölring sen en dat wü altert apröpen sen, fuar Sölring Aart en Wiis, ual Brükdom en fuar üüs Sölring Spraak iintötreern, en let üüs forsjuk, dat wü dit, wat di Niitir üüs bringt, me dit Uals tö forbinjen. lipen wiis fuar alis, wat nii es, man ek forbüüch let, wan't om ual Sölring Aart en Wiis gair. Let üüs dit lööwi, jir bi Tinnum Borig en Tinnum Biike me gur Mur en Aprochtighair, me en klaar Forstant, me iipen Oogen en en gurt Hart. Wan wü dit forsjuk,- arken jen fuar höm en altermaal töhop,- da ken wü üüs me en gur Giweeten dit üp Üüs Flag skriif, wat üüs Fuarfuarn dit langsen dön haa:

Rüm Hart, klaar Kimming.

Diarme wenski ik j uu, lik of i jir jit wat bliif en me arküder snaki en punsi wel of itüüs me Frinjer of uk ön't Wiartshüs juu di Greenkual smak let, en gur Forloop en fuul Formaäk füar Ual en Jung miaren tö Sölring Pidersdai.