Ansprache von Johann Frank, Westerländer Biike 2004

Üs ark jaar:

Flāmi āp, Biiki fan Söl!
Sa tjen wü dit Jöl
Tö Iaren fan Söl,
Üs Gröötnis fan Strönj,
En fan Lönj tö Lönj!
Helig ual Jöl, dü Biiki fan Söl,
Bren Dü en ljucht, üs Dü altert heerst dön,
Dat wü uk teenk, alhur wü uk sen:
Söl es üüs ain, diar leeng wü dach hen!
Wārel es gurt, üüs Tiren sen kuurt;
Let üüs da lööwi Fuarfaarens Uurt:
Sölring üüs Uurt, en Sölring üüs Wiis -
Skin üüs döör Winj en Wešer en Diis -
Ljucht Dü, üüs Biiki wārem en klaar,
Ljucht üüs üt Tiren - junk en sa swaar!
Let üüs da lööwi, glemen üs Jöl,
Oler forgung skel't Biikin fan Söl!
Min lef Sölring Lönslir, Weesterlöning en Tö-raisten!

Nü stuun wü weder töhop bi di Biiki en luki iinön di Jöl - en teenk om üüs Fuar-Aalern, dan dit uk sa hölen haa. Wes, dit wiar üder Tiren - di miisten fan jam her't ek sa gur, üs wü 't deling haa. Man, ja wust jit nönt diarfan, dat üüs Spraak en üüs Aart en Wiis diarbi wiis kür, forleesen tö gung! Ja her Sörigen noch diarme, ark Dai wat iinön di Krog tö faa en di Jungen sat tö faa - en Storem me Sön en Weeter heer jam dit Lefin swaar maakit.

Wü, diartöögen lefi ön en Tir, hur wü tö iiten ali-warels haa - en maning Liren dit Maat forleesen haa - en maning - altö maning - fan di Börsenkurse muar hual, üs fan di "Tiin Gebote"! Wü - dan nü lefi, haa diarfuar tö sörigin, dat üüs Spraak ek önergair, wü haa me üüs Jungen Sölring tö snakin - jer't tö leet es! Wü ken üüs ek diarüp forlet, dat di Skuulen jens sa fiir kum, di Jungen dit bi-tö-bring - diar uur fuul om snakit, man, wat diarbi ütkumt, es fuar mi altö litjert! Twerthair liit üüs Sölring Liren dach - wiis dach sa twert, en snaki Sölring me Juu Jungen! En faa jens di lai Iars ap en gung hen tö "Wat Snak Üp Sölring" of tö "Folmuuns-inj" diar raaki I Liren fan jir! En Arken fintj diar hoken me tö snakin.

Mi gair't mesken nönt ön, man ik haa jert, dat ön di Fuarstand fan di Sölring Foriining niin Sölring muar snakit uur, wan dit sa fiir kemen es, da ken'm diaraur bluat jit skruali! Man, wat we't maaki, wan me ark gurt Begning weder freemer Liren jir hen tii, en di Sölring aur na Naibel gung. Ik arigi me altert, wan weder Lönj forbegt uur, fuar, diarme uur di Sölring litjerter twesk al'di Freemer en haa niin Uurt muar me-tö-snakin.

Nü kumt Aangst ap, om dat di Baan-Dam niin rocht See-Dik es, man ik fraagi mi - hoken heer da al di Forlof dön, ön di Mersk tö beg? - Üüs Fuarfaaren wust wes, hurfuar ja sok ek dön! Aliksa - me di Strandbewirtschaftung hoken fair di Skil, wan di See dit jens me-nemt? Di Technik skelt noch skafi! Bütenfuar ön di See beg ja Kies of en wü luki tö, wan't bi üüs fan Strönj of-gair! En dit Ööli kumt bi üüs en üüs Naibern üp Strönj en forgiftit di Füügler en dit Lefin ön di See - en diarbi haa wü en "Havarie-Kommando" ön Cuxhaven en üt di Locht pasi ja üp en dit Spezial-Skep liit bi Süderoog-Sönj en ken dit Ööli ek apnem! Al'dit uur ön üüs Tir jit ringer, om dat dit Jil knap uur! Fuar üüs Tö-kumst se ik temelk suurt, wan't sa fiider gair me üüs Ailön - wan üüs Jungen ek üppasi - muar üs wü en üüs Aalern! Sölring jung Liren - gung diar twesken en forsjuk, dit ringst fan üüs Ailön of-tö-wendi!

Sa, nü skel't noch wiis - ik wenski Juu altermaal rocht fuul Formaak - man, wiis sa gur, auriit aur al'dit Fiirin Juu Ailön en üüs Spraak ek! En ik grööt Juu en al' Danen, dan büten ön di Warel ombi driiv en deling om di Biiki teenk fan Harten! Nü sjung jit tau Fersen fan "Üüs Sölring Lön: