Ansprache von Inge Gieppner-Carstensen, Tinnumer Biike 2005

Biiki 2005 bi Tinnem Borig. Lef Sölring, lef Frinj er, lef Gasten fan nai en für, üs 1922 di Sölring Dechter Christian Peter Christiansen stuarev, da her hi ek bluat üüs Sölring "Hymne" - üs wü sa sii - en diarme miin ik "Üüs Sölring Lön", skrefen, naan, hi her jit fuul muar tö Papiir braacht, öner üdern uk sin Biike-Soong en di bigent sa:

Biiki fan Söl helig ual Jöl,
flami ap, skiin aur üüs Lön
sa üs dü altert heest dön!

En uk deling weder, 2005 , ljucht dit Biiki-Jöl jir fan Tinnem-Borig aur't Lön en wü haa üüs jir weder töhopfünen, Sölring en Freemem, Ual en Jung, Rik en Arem, sa üs't altert wiar, om me arküder üüs Biikibrenen tö fiirin. Di Sen fan Biiki heer ön di Loop fan fuul Hönert-Jaaren aaft skeft. Waar fuar lung Tir Weedon diarme iaret, sa waar medsalef om Seegen fuar di Eekern en om en gur Bäricht bören, leeter-hen wiar dit BiikiJöl en leest Farwel fuar Karming en jung Gasten, diar eder di Wuntertir weder ütfan ging tö See.

En fuar fuul, fuul Jaaren waar di 22. Februwaari jir üp Tinnem Borig di Uurs-Thing ofhölen, dit jit, jir kam Sölring Lir töhop en jir waar Sölring Rocht spreeken en hat waar diaraur bifünen, wat gur en wat nöörig wiar üp Söl en wat dön uur skul. En sa haajam ön di Loop fan fuul hönert Jaaren altert di Mensken jir weder töhopfünen, aur't ual Wiis wiar, sa üs di Dechter Christiansen ön sin Biiki-Soong förter siar:

Fuaraalems Wiis es jit itüüs,
hur om Hoog Sölring jir stuun,
truu töhop, üs wü dit uun.

Wü haa dit Lek, dat wü ön en Lön lewi, hur wü Freer haa, hur wü üüs forsaamli ken en mut.

Wü haa dit Lek, Sölring en Freemern töhop, dat wü jir üp Söl lewien dat üs Ailön üüs jit altert bihölen blefen es. En Plak üp üs Öört, hur sik dit gur lewet. Hur dit Ärigs en dit Rings, wat sa Dai fuar Dai üp üüs Warel passeeret, aaft j it dach rocht sa für fan üüs es. En dach mut wü weet en biteenk, dat uk wü ek frii sen fuar Gifaaren, diar uk üp üüs tökum ken. Gifaaren - fan Mensken maaket of uk döör Natüürgiwalten.

Ark Lop, wan en Storem of uk en Orkan aur üüs henbruuset, weet wü, dat Söl weder om en par Meeter Strön en Dünemer litjer uur ken. En wat Weeter en gurt Flören ütrocht ken, dit weet wüjir bi di Küsten ja al sent Jaarhönerten, ik teenk om di gurt Mandreenke 1362 en om di Flör fan 1634, hur fuul düüsendt Mensken tö Duar kam En wat en enkelt gurt Wel önrocht ken, dit haa wü ja jest fuar tau Muun bilewet, üs me jen Slag aur 200.000 Mensken dreenkt - uk wan dit für fan üüs wech wair üp di üder Sir fan di Warel.

En wan wü uk miin, dat sawat bi üüs ek passeeri ken, sa skel wü dach waaken wiis en biteenk, dat sok Gifaaren uk eder üs Ailön grip ken. Töhop diarfuar sörigi, dat di Diker gur ön di Reeg sen, dat förterhen Sön apspöölt uur, dat üüs Weestersir pleeget uur, ik teenk diarbi uk om di Uasterkant boowen-bi List, om di Hörnum-Or of uk om di Baandam twesken Muasem en Kairem - diar staant dit Weeter ja uk aafti'noch - , dat wü diarfuar töhop iintreer, dat Söl üüs bihölen bleft en dit ken bluat wat uur, wan wü üüs üs jen Söl se - altermaal töhop en ek arkenjen aliining.

Wü skel me arküder snaki- altermaal- wü ken - sa teenk ik - gurjens me arküder strir aur dit "Wat en Wan en Hurom en Huraur", man eder dit Striren kumt dit Forlikkin. En Forlikkin maaket iinig en linighair maaket stark En bluat, wan wü stark sen en töhophual, da ken wü wat biweegi.. En sa slüt ik me di Dechter sin Uurter:

Biiki fan Söl, helig ual Jöl,
Aalerns Wiis bliiv jir itüüs, liinighair, uuni bi üüs.

lk wenski j uu altermaal en gur Biiki-Inj, hual töhop ön gur en ring Tiren, wiis en bliif iinig me arküder.

Fuul Dank