Ansprache von Inge Gieppner-Carstensen, Tinnumer Biike 2006

Biike 2006 bi Tinnem Borig.

Jir stuun wü Sölring altermaal forsaamelt rik en arem,
trinjom üüs Hoog, üüs Biikejöl, jir uar üüs Harten warem.
Sa sen wü’t uun sent ualing Tir, en fuar üüs Wiis üs Sölring Lir
Wel wü üüs altert wiari, wü wel üüs Lönsbrük iari!

Lef Sölring Lönslir,
lef Frinjer fan nai en fiir,

ark Jaar weder, di 21. Februwaari, finj wü üüs jir töhop, om me arküder üüs Biikejöl öntötjenen. Sa fuul Saaken, sa fuul Brükdom, sa fuul Uals es ön di Loop fan di Jaaren forleesen gingen, man Biikebrenen en Pidersdai sen blefen! En fan Jaar tö Jaar uar’t muar Liren, diar jam jir om dit Jöl töhopfinj. Mensken, diar jir lewi en uuni, Jungen, diar hur üders ön di Warel jaar Aarber, jaar Fomilji fünen haa, kum ometiin tüs tö Biike, en muar en muar Freemern, Baarilir – üs wü sii – kum ön des Wunterdaagen jir tö Söl,om me üüs töhop Biike tö fiiren. Ik sen maningmol forwunert diaraur, dat et ark Jaar muaren uur. Man ik teenk medsalef, dat et gur sa es.

Biike heer ön di Loop fan fuul, fuul Jaaren forskelig Bidütings her - Wü driif deling ek muar di Wunter üt me dit Jöl, wü bring uk Weeten niin Iar muar diarme, aliksawel ber wü jir bi Biike ek om en gur Baricht. En me dit Biikejöl sii wü uk niin “Faarwel” tö Seelir, diar ütfan skel. Dit haa üüs Fuarfaaren dön, man dit es forbi. Mesken fent dit Biikebrenen fuar üüs ön des Tiren hiil nii Bidüting: Ken dit wiis, dat wü weegi wel, dat wü üs Sölring töhop hiir en dat wü diarfuar iintreer wel, dat Söl en Sölring Aart en Wiis bihölen bleft? Ik teenk, hat wiar ek dit ringst, wan wü üüs dör dit Biikejöl diarüp bidarigi, wat fuar üüs Ailön Söl üp’t Spöl staant.

Muar en muar uur jir becht, gurt en gurter – Hüüsing, Hotels, mal gurt Önlaagen, wat wü jit gaar ek aurluki ken. Man hat uur ek becht fan en fuar Mensken, diar jir langsen uuni en aarberi en lewi wel. Naan, becht uur dit fan Liren, fan Firmen, diar me fuul, fuul Jil ön di Feken jir tö üüs Ailön kum, aur dat ja jam diarfan forspreek, jir jit muar Jil tö maakin. En dit gair tö üüs Last. Ik brük di enkelt Bechnings, diar jir becht uur skel, ek apteel. Wü lees ark Dai dairfan ön di Bleer. Man mi gruut dairfuar, wan dit alis omseet uur en ik haa di Ungst, dat wü da jen gur Dai man “Faarwel” sii ken tö Sölring Aart, tö Sölring Spraak en Wiis.

En diarfuar maat ik mi wenski en juu altermaal diartö apröp, dat wü üüs jir bi’t Biikejöl 2006 lööwi, dat arkenjen – sa gur, üs hi dit ken – diarfuar ap- en iinstaant, dat Söl dit bleft, wat et fuar üüs alsindaag wesen es en wat et bliif skel: Ü ü s A i l ö n - ü ü s I t ü ü s!

Let üüs dit forspreek, al danen, diar jir töhop kemen sen, sa üs Andreas Hübbe dit al fuar fuul Jaaren tinget heer:
Uuh, let üüs diarom kempi,
Uuh, let üüs Harten bren,
hual fast din Spraak, din Wiisen,
bliif friisk, min Sölring Lön.

Fuul Dank.