Ansprache von Birgit Hussel, Tinnumer Biike 2010

Lef Sölring Lönslir, lef Frinjer, lef Gasten fan nai en fiir,

Ik grööt juu altermaal tö’t Biikebrenen 2010 jir bi Tinem Borig.

Pidersdai tö fiiren en en gurt Biike ontötjenen, es en Sölring Brükdom, diar maning hönert Jaaren ual es en wü wel hööpi, dat et jit manig Jaaren sa bleft.

Di Bidüüding üt ual Tiren heer Biiki deling ek muar:
Hat uur ek muar om en gur Baricht böören, wü driif me dit Jöl ek di Wunter üt en wü sii uk niin “Farwel” tö Seelir. Man di Bedüüding, dat Mensken jer töhop kam, om iinig for wat tö beeren, dit ken deling uk jit sa wiis. Töhopstuun, iintreer diarfuar, dat üüs Brükdom üüs bihölen bleft, om dat üüs Ailön aurlewi ken!!

En wat brük Söl? Ark Jaar es et ditsalef: Arkenjen prötjet langsen : wü brükt Uuninger fuar Sölring, ja skel ek wechtii fan’t Ailön. Wan Dü des Wunter döör di Straaten löpen best, heest Dü wes en seeker morken, hur Mensken lewi en hur bluat Baarigasten sen of weder dit bluat Taust-Uuning es. Hat es nii Sne sköfelt en ek striilet uuren, di Wininger sen junk blewen. En dit uur ark Jaar muar en muar. Nü es et al sa, dat Dü binai nii Naiberskep muar heest – alis es forkoopit uuren.

Man wat wel Di Baarigasten? Wan Dü diarom teenkst, wat Dü sjochst, wan Dü forraisest, liif ik, Dü sjochst uk aliksa üs ik dit Lönskep, jüst üs’t skaapen es. Dü sjochst di emhartig Mensken fan di Lönskep en ek bluat en leerig Hötj. En sa kumt et, wan wü bluat Investoren üp üüs Ailön let, diar alis langsen gurten maaki wel. Gung diar jens iin en sa’n gurt Hotel, alis dailk en faini Marmor, gurt en hoog Rümer, bluat hok Liren bi di Reseptsjoon – em kumt höm sa forleesen fuar ön sa’n kuul Atmosfeeri. Diartöögen hölpt uk niin „mediterranes Ambiente“. Wat skel wü me en „mediterranes Flair“, wan wü jir bi Nuursee set? Des süüdern Lönen expoorteeri jaar „Ambiente“ hen tö üüs – Globalisierung neemt em dit. Ön didiarem warem Lönen brükt om dit kuul, man jir bi üüs brük wü dit warem! Wan hoken didiarem „mediterran Ambiente“ mai, skel hi diarhen köör. Hat jeft tö Lek uk fuul Mensken, diar üüs Lön sa mai üs’t skaapen es.

Warem es et wan di Gasten fan Mensken begrööt uur, wat fuar jam diar sen, wat jam iinseet fuar jam, wan di Rümer makelk sen. Luki dach, wat ja Oogen glinteri, wan’s fan sok Liren fortel. Ja wel ek aliining leten uur, tömenst ek di miisten. Ja brük en persöönelk Önspraak, man ja truu jam ek, dit tö weegin. Ik se dit langsen, wan ik me sok Mensken tö dön haa. Wan Dü forkoopi wet of sket, pasi üp, dat Dü ek tö sa’n Investor forkoopist. Sa jen koopit en forkoopit me en fuul hooger Pris. Sa jen teenkt ek om Söl, naan, bluat om sin ain Jilbok. Forkoopi tö Sölring, wat jir lewi wel en maaki di Prisen ek sa hoog. Jil kenst Dü ek menem, wan Dü duar best, Dü kenst uk ek muar iit en drink, üs wat Dü brükst…! Wan Dü din Hüs forkoopist, refst Din Röter üt en heest niin Itüüs muar – en dit es arig.

Tö leest sair ik rocht fuul Taank tö di Füürwiar, di Biraat fan Tinem en tö ali Helpers fuar’t Apbechen fan des Biike.

Ik wenske üüs deling en faini Biike, en let juu di Kurtkual gur smak! Di Jungen wenski ik miarn en faini Pidersdaans me fuul Formaak en üüs altermaal en net Inj.